Enamik meist peab äädikakärbseid lihtsalt tüütuteks köögikülalisteks. Ometi on just see tilluke putukas aidanud teadlastel teha avastusi, mis on muutnud geneetika ja meditsiini arengut. „Kati ja Enri looduselugude“ uues episoodis vestlevad Eesti Loodusmuuseumi bioloog ning haridus- ja meediaspetsialist Katerina Pesotski ja hariduskuraator Enri Uusna Eesti Maaülikooli entomoloogilise süstemaatika professori Olavi Kurinaga äädikakärbestest – putukatest, kes on palju põnevamad, kui esmapilgul arvata võiks.
Enamik meist peab äädikakärbseid lihtsalt tüütuteks köögikülalisteks. Ometi on just see tilluke putukas aidanud teadlastel teha avastusi, mis on muutnud geneetika ja meditsiini arengut. „Kati ja Enri looduselugude“ uues episoodis vestlevad Eesti Loodusmuuseumi bioloog ning haridus- ja meediaspetsialist Katerina Pesotski ja hariduskuraator Enri Uusna Eesti Maaülikooli entomoloogilise süstemaatika professori Olavi Kurinaga äädikakärbestest – putukatest, kes on palju põnevamad, kui esmapilgul arvata võiks.
Saates uurime, miks kasutatakse äädikakärbseid teadusuuringutes üle kogu maailma, millest nad tegelikult toituvad, kas nad võivad inimesele haigusi edasi kanda ning miks kohtame neid vahel köögis isegi keset talve. Räägime ka ühest loomariigi kõige hämmastavamast rekordist – äädikakärbse hiiglaslikust seemnerakust.
Lisaks kuuleme, kuidas kasvatatakse äädikakärbseid laborites, miks on nad asendamatud geneetika- ja neurobioloogia uuringutes ning millist rolli mängivad kahetiivalised kogu looduse toimimises. Pärast saadet vaatad oma köögis tiirutavat äädikakärbest tõenäoliselt hoopis teise pilguga.
Kasutatud foto: Alexis Tinker-Tsavalas